Miks ei tõlgita seadusi vene keelde?

13. mai 2013 – 0 kommentaari

Juhindudes soovist muuta Eesti muule maailmale avatuks otsustas riigikogu mõni aasta tagasi, et 2014. aasta lõpuks tuleb tõlkida inglise keelde ja avaldada Riigi Teatajas kõik Eesti seadused, mida on kokku üle 400. See on kindlasti väga õige samm, sest välismaailmale atraktiivne elu- ja ärikeskkond on Eesti tuleviku võti. Samas peab Eesti riik olema arusaadav ka siin elavatele venekeelsetele inimestele.

Olen kaks aastat võtnud valijaid vastu Narvas, aidates venekeelsetel inimestel orienteeruda selles, kuidas meie riik töötab. Hiljuti konsulteerisin ühte vanaprouat, kes oli saanud oma naabrinaise käest korteriühistu koosolekul peksa. Ta läks politseisse ja kirjutas avalduse. Politsei andis asja üle prokuratuurile ning nüüd on selle lihtsa kriminaalasja menetlus käinud ligi kaks aastat. Inimesel on tekkinud täiesti mõistetav tunne, et riiki tema juhtum ei huvita ning õiglust ei seatagi jalule. Ta palus mul kord majja lüüa!

Selgitasin, et vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule on prokurör oma tegevuses iseseisev ning kohtueelset uurimismenetluse üksikasju ei saa mõjutada ei riigi peaprokurör ega minister, riigikogu liikmest rääkimata. Soovitasin tal suhtlemiseks prokuratuuriga taotleda tasuta juriidilist abi vastavalt riigi õigusabi seadusele.

Mõistagi ei olnud see eesti keelt mittevaldav proua sellisest seadusest kuulnudki ning tal puudub igasugune võimalus iseseisvalt oma õigusi realiseerida, sest seaduse tekst on kättesaadav vaid eesti ja inglise keeles. Tõlkisin talle seaduse emakeelde ning andsin kaasa venekeelse õigusabi taotluse vormi. Samas mõtlesin kõigile neile tuhandetele inimestele, kes ei ole sarnastel juhtudel kusagile abi saamiseks pöördunud ning hoopis kannavad nördinult või vihaselt endas mõtet «mis riik see on, kes mind kaitsta ei taha.» Loe edasi…

Vene keelega hirmutamine tapab sisulise hariduspoliitilise diskussiooni

26. märts 2013 – 0 kommentaari

Eile oli Riigikogu kultuurikomisjonis arutlusel sotsiaaldemokraatide eelnõu, millega loodaks selgem kord, kuidas venekeelsed gümnaasiumid saaksid erandjuhul õpetada vähem kui 60% eesti keeles. Pärast seda arutelu kirjutas kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) oma Facebooki lehel: „Sotsid jälle nõuavad täisvenekeelseid gümnaasiume. Tõesti, see oleks ebaõiglane õpilaste suhtes, kellel nii väheneksid oluliselt võimalused tööturul, ülikoolides, kutseõppes jne. Me ei tohiks lõhestatud ühiskonda ehitada.“

Et tegemist on järjekordse IRLi valega ning püüdega ühiskonda lõhestada „venelastega“ hirmutamise kaudu, pean vajalikuks sellele vastata. Kindlasti on väga lihtne ja valijate silmis tihti populaarne konstrueerida vastandusi stiilis “kes on venekeelse hariduse poolt, on eestikeelse hariduse vastu!” või vastupidi. Tegelik probleem on palju mitmetahulisem ning pakostalik lihtsustamine ei vii meid kuidagi edasi.

Esiteks, ma tõesti loodan, et kolleeg Pakostal oli seda kommentaari sama piinlik kirjutada, kui minul oli seda lugeda. See ei ole esimene kord, kui IRL räägib sellest, et sotsid nõuavad „lausvenekeelseid“ gümnaasiume või on üldse venekeelsete koolide reformimise vastu (vaid kuu tagasi levitas seda valet IRLi auesimees Laar). Tegelikult ei vasta kumbki neist väidetest tõele ning meie sisuline hariduspoliitiline teravik on juba ammu olnud suunatud venekeelsele põhikoolile ja lasteaedadele, mitte gümnaasiumile. Loe edasi…

Noorte tööpuudus ei ole ainult noorte probleem

25. märts 2013 – 0 kommentaari

Nii Eestis kui kogu Euroopas on tööpuudus noorte seas ligi kaks korda kõrgem kui rahvastikus üldiselt. Et noored on ühiskonna tulevik, kes maksude kaudu peavad tulevikus üleval nii pensionisüsteemi kui haigekassat ning pereloojatena tagavad ühiskondliku järelkasvu, on noorte tööpuudus kogu ühiskonda puudutav probleem.

Eestis oli eelmisel aastal töötus 15-24 aastaste noorte seas 20,9 protsenti. Võrreldes 2010. aastaga, kui töötu oli iga kolmas tööd otsiv noor ehk 32,9 protsenti, on olukord paranenud. Vaadates mõnda Lõuna-Euroopa riiki, kus noorte tööpuudus hakkab lähenema 60 protsendile, on meie seis lausa hea. Samas oli üldine tööpuudus Eestis eelmisel aastal 10,2 protsenti, mis tähendab, et noorte tööpuuduse määr oli üle kahe korra kõrgem kui rahvastikus üldiselt.

Raske algus

Ilma töökogemuseta on noortel raske saada esimest kvaliteetset ja püsivat töökohta, sest tööandjad eelistavad reeglina kogemustega töötajaid. Samas on noorte võimetusel ennast tööturul rakendada tõsiseid tagajärgi. Mõned noored lihtsalt heituvad, tõmbudes tagasi nii tööturult kui ka ühiskonnast, muutudes kas riigi või sugulaste ülalpeetavateks. Halvemal juhul lähevad nad kuritegelikku teed, tekitades olulist kahju ühiskonnale tervikuna. Loe edasi…

Ja veel kord kodakondsusest

12. märts 2013 – 0 kommentaari

Viimastel aastatel sünnib Eestis aina enam lapsi perekondadesse, kus üks vanem on kodakondsuseta nn halli passi omanik ning teine vanem Venemaa kodanik. Sellised lapsed saavad automaatselt Venemaa kodakondsuse, millega me suurendame nende inimeste arvu, kes on küll siin sündinud ja üles kasvanud, aga ei oma Eesti riigiga kodakondsusel põhinevat legaalset sidet. Uuringud näitavad, et muu kodakondsusega isikud on halvemini integreeritud ning kipuvad olema ühiskondlikult passiivsed.

Täna oli esimesel lugemisel Keskerakonna eelnõu, mille eesmärgiks oli võimaldada sellistel lastel saada Eesti kodakondsus. Eelnõu oli küll Keskerakonnale kohaselt tehniliselt kehva kvaliteediga, ent juhtis tähelepanu õigele murele. Pidasin SDE fraktsiooni poolt järgmise kõne.

Head kolleegid!

Paar lühikest märkust selle eelnõu ja tänase arutelu kohta. Sellel eelnõul on kindlasti mitmeid tehnilisi puudujääke. Näiteks see, et kui eelnõu autorid soovivad muuta kodakondsuse seaduse §14 lõiget 4, siis tuleks kindlasti muuta ka lõikeid 5 ja 6. Samuti, kuna riigid üldiselt ei vabasta isikuid kodakondsusest enne, kui teises riigis on tehtud otsus uue kodakondsuse andmise kohta, siis tuleb näha ette kord, kuidas ühest kodakondsusest teise liigutakse. Neid tehnilisi puudujääke võib kindlasti kasutada ettekäändena selle eelnõu edasisest menetlusest loobumiseks. Loe edasi…

Erakooliseaduse muutmine on poliitiline ärategemine, mitte sisuline hariduspoliitika

19. veebruar 2013 – 1 kommentaar

Täna oli esimesel lugemisel erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Valitsusparteid püüavad keelata kohalikul omavalitsusel asutada erakooli, kus õpetataks vähem kui 60% eesti keeles. Ehkki selliste munitsipaalosalusega erakoolide rajamine ei ole tõesti sisuliselt õige (ehkki juriidiliselt korrektne), peitub probleemi juur selles, et valitsus on olnud täiesti paindumatu venekeelsete gümnaasiumide osaliselt eesti keelele ülemineku osas.

Seetõttu peame vajalikuks läheneda probleemile terviklikult, oleme omalt poolt teinud selle ettepaneku. Riigikogus pidasin aga järgmise kõne.

Lugupeetud kolleegid,

Nagu oligi arvata, keskendus meie tänane arutelu mitte niivõrd sellele konkreetsele eelnõule ja erakooli problemaatikale, vaid venekeelsete gümnaasiumide olukorrale tervikuna.

See on ka mõistetav, sest nagu me õiguskantsleri ettepaneku arutelul ka ütlesime, on nimetatud eelnõu kantud päevapoliitilisest soovist Tallinnale ja Narvale ära teha, mitte venekeelse hariduse küsimust terviklikult ja mõistlikult lahendada. Loe edasi…

Ossinovski võitlus ministeeriumiga: selline varjamine on demokraatlikus riigis põhimõtteliselt lubamatu

16. veebruar 2013 – 1 kommentaar

Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovksi (SDE) sõnul asus ta haridus-ja teadusministeeriumiga venekeelsete koolide üleminekut eestikeelsele õppele puudutavate dokumentide pärast, kuna saadikule keelduti edastamast avalikke andmeid konkreetsete koolide ja nende peamiste probleemide kohta üleminekuprotsessis. Saadik lubab enne mitte peatuda, kui on vajaliku info saanud.

Ossinovski selgitas Delfile, et kuna eesti keelele üleminek on nüüdseks kestnud üle aasta, siis soovis riigikogulane saada ministeeriumi esmaseid analüüse selle kohta, kuidas esimene aasta erinevates koolides kulges ning millised on tekkinud probleemid ja edulood. Lisaks üldisele ülevaatele soovis saadik aga saada ka konkreetseid koole, et neid seostada konkreetsete probleemidega. Loe edasi…

Ossinovski läheb Narvat murdma

5. veebruar 2013 – 0 kommentaari

Suure tõenäosusega kinnitab Sotsiaaldemokraatlik Erakond täna õhtul oma aseesimehe, riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski (26) Narva linnapea kandidaadiks.

Kõik on justkui juba leppinud, et samamoodi kui Tallinn on Narva Keskerakonna vääramatu kants, kus on peremeheks Mihhail Stalhuhhin (riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige, endine Narva linnavolikogu esimees – toim) ja teistel seal kandideerimine puhas energia raiskamine. Kas olete valmis põruma?

Kindlasti on üks Narva – ja mitte ainult Narva, vaid ka mõne muu linna – suurimaid probleeme tõelise demokraatliku poliitika puudumine. Tallinnas on olukord palju parem, siin toimub vähemasti tõsine avalik arutelu linnavalitsuse algatatud teemadel.

Narva linnavolikogus hästiorganiseeritud opositsioon puudub ja opositsiooni kuuluvaid saadikuid on nii vähe, et nad ei suuda linnavalitsuse tegevust mõjutada. Seetõttu ei ole ka kogu Narva avalikkusel tegelikult selget arusaama, mille peale raha kulub ja kes raha kulutab, missugused on prioriteedid. Loe edasi…

Vajaduspõhised õppetoetused ei taga piisavat tuge vaesest perest pärit üliõpilasele

7. detsember 2012 – 0 kommentaari

Riigikogu võttis täna vastu vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu. Pidasin SDE nimel järgmise kõne, mis põhjendab, miks me seda seadust ei toetnud.

Sotsiaaldemokraatlik erakond, lähtudes oma maailmavaatest, toetab sellist kõrgharidussüsteemi, kus kvaliteetne riigi poolt rahastatud kõrgharidus on kätte saadav kõigile võimekatele noortele, sõltumata nende perekonna rahanduslikust olukorrast.

Oleme korduvalt välja toonud, et valitsuse poolt „tasuta kõrghariduse loosungi“ all teostatav reform, mis koosneb juba vastu võetud ülikooli seadusest ning praegu hääletusele tulevast vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõust, ei taga selle printsiibi teostumist. Loe edasi…

Lehekülg 1/812345»...Last »